Teemat tähtsaks pidavate pangajuhtide arv on vähenenud nelja aastaga üheksa protsendipunkti võrra - 71 protsendilt 2007. aastal nüüd siis 62 protsendile.
Kommenteerides uuringu tulemusi sõnas KPMG Baltics OÜ partner Taivo Epner: „Kuigi on mõistetav, et juhid on rohkem keskendunud ettevõtete ellujäämisele ja muutuvate normatiivide täitmisele, on siiski oluline, et rahapesu vastane tegevus jääks juhtkonna prioriteetide hulka. Vastasel juhul ähvardavad panku tohutud trahvid ja ärikatkestused, seda eriti seoses sanktsioonide rakendumisega.“
Rahapesu tõkestamise uuring toimus esimest korda ka Balti riikides, mille pankade juhtkondadest 82 protsenti peavad rahapesu takistamist oluliseks.
„Balti pankade tõsine suhtumine rahapesu takistamisse näitab pankade teadlikkust teemaga seotud kasvanud riskidest, mis tulenevad piirkonna finantssektori teenuste pakkumisest mitteresidentidest klientidele ning nendega seotud tehingutest. „Paljud Balti pangad teenindavad mitteresidentidest kliente, kes teevad ülekandeid peamiselt SRÜ riikidesse, seega Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika sündmused ei oma otsest mõju rahapesuga seotud riskidele pankades,“ sõnas Epner.
Uuringus leiti ka, et rahapesu tõkestamisega seotud ettevõtete tegevuskulud on alates 2007. aastast kasvanud keskmiselt 45 protsendi võrra ning ennustatakse, et kolme järgmise aasta jooksul kasvavad kulud veel 28 protsenti. Balti riikide vastajatest märkis 84 protsenti, et nende rahapesu takistamisele minevad summad on kasvanud, olles tõusnud 21 kuni 50 protsenti.
Hiljutised sündmused Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas on suurendanud rahapesuvastase võitluse tähelepanu riikliku taustaga isikutele (Politically Exposed Persons (PEP) ehk isikud, kes on olnud või on kõrgetel riiklikel ametikohtadel). Võrreldes KPMG 2007. aasta uuringuga on kasvanud nende vastajate arv (71 protsendilt 88 protsendile), kes on kehtestanud ametlikud protseduurid riikliku taustaga isikute tuvastamiseks ja jälgimiseks.
„Ilmselgelt on oma mõju avaldanud 2007. aastal rakendunud Euroopa Liidu kolmas rahapesu tõkestamist käsitlev direktiiv, mille kohaselt on pangad kohustatud jälgima riikliku taustaga isikuid – kui 2007. aastal oli vastavad protseduurid kehtestanud 65 protsenti Euroopa finantsinstitutsioonidest, siis 2011. aastal ulatus see näitaja juba 94 protsendini,” rääkis KPMG Baltics OÜ finantsnõustaja Rain Urbsalu.
Urbsalu märkis, et nüüd kus Araabia kevadest 2011 on saanud suvi ja seejärel sügis, on huvitav täheldada, et üle kogu maailma on finantsinstitutsioonid suutnud sündmuste kulgu ette näha ja täiendanud oma tegevust rakendades klientide tundmaõppimisel riskipõhist lähenemist – suur enamus (96 protsenti) kasutab nüüd ühe riskifaktorina ka riikliku taustaga isiku staatust.
„Pankade jaoks muudab olukorra keeruliseks see, et mõnel juhul on riikliku taustaga isikust saanud üleöö persona non grata või osapool, kellega tehingute sooritamine on piiratud, ning rahvusvahelised ametkonnad on asunud hoolikalt kontrollima tehinguid selliste riikliku taustaga isikutega, kellega ärisuhete arendamist nad ise varem toetanud olid. Pangad peavad tagama, et suudavad põhjendada oma suhteid riikliku taustaga isikutega, eriti silmas pidades võimalikke tulevasi muutusi seoses nende isikute poliitilise positsiooniga. Pangad peaksid alati küsima, kust riikliku taustaga isik saab summad, mis läbi finantsasutuse liiguvad, ning olema valmis selgitama, mis eesmärgil nad ühe või teise tehingu sooritavad,” rääkis Urbsalu.
Märkus: 2010. aasta lõpus küsitleti 69 riigi 197 vastavuskontrolli osakonna juhti ja teisi panga vastutavaid töötajaid, Balti riikides toimus küsitlus 2011. aasta alguses, mil intervjueeriti 22 pankade vastavuskontrolli juhti ning teisi kõrgema astme juhte.
Globaalse uuringu tulemustega saab tutvuda siin. Baltikumi tulemuste kokkuvõte on leitav siit
KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustik, mis tegutseb 150 riigis ning mille liikmesettevõtetes üle maailma töötab kokku 138 000 oma ala spetsialisti. KPMG Baltics on üks juhtivaid rahvusvahelisi ärinõustamisfirmasid Baltikumis. KPMG tegutseb Eestis 1992. aastast, siin töötab üle saja ning Baltikumis kokku ligi kolmsada audiitorit ning nõustajat.