Uurimuses leiti ka, et rahapesu tõkestamisega seotud tegevuskulud on alates 2007. aastast kasvanud keskmiselt 45 protsendi võrra ning ennustatakse, et kolme järgmise aasta jooksul kasvavad kulud veel 28 protsenti. Kuid ka varasemalt on nii mõnigi asjatundja rahapesu tõkestamisega seotud kulutuste prognoosimisel olnud liiga tagasihoidlik. Kui 2007. aastal ennustas vähem kui viiendik (17 protsenti) vastanuist, et nende kulutused seoses rahapesu tõkestamisega kasvavad 51 protsenti või enam, siis nüüd möödunud perioodile tagasi vaadates tunnistas peaaegu kolmandik (31 protsenti), et tegelikult nende kulutused siiski kasvasid nii palju.
Hoolimata üha kasvavatest kulutustest oli vaid 10 protsenti vastanuist kasutanud rahapesu tõkestamiseks off-shore firmade abi või ostnud teenust osaliselt sisse ning 80 protsenti ei olnud kunagi sellist võimalust kaalunud. Võib-olla jätavad pangad nii kasutamata võimalused rahapesu tõkestamise programmi madalama riskiga aspektide arvelt raha kokku hoida. Esmakordselt oli uuringus ühe vastusevariandina nimetatud ka korruptsioonivastaseid meetmeid ning vastuste põhjal otsustades on see kulukuselt kolmas valdkond, mis osutab sellele, et mõju avaldavad Briti ja USA korruptsioonivastaste seaduste piiriülese kohaldamisala laiendamine ja sellega seonduvad rangemad normatiivid tulevikus.