• Andmed
  • Valdkond: Maksud & õigus, Maksuteenused, Ettevõtte tulumaks, Käibemaks, aktsiisi- ja tollimaks, Töötajate liikumisega seotud maksunõustamine, Õigusteenused
    Liik: Seadusandluse muudatused
    Kuupäev: 24.01.2012

    InfoKuller - jaanuar 2012 

    InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaade viimastest muudatustest seadusandluses. Uudiskiri ilmub eesti ja inglise keeles.

    Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid

     

    Raamatupidamise Toimkond kinnitas uued juhendid, mis jõustuvad 01.01.2013. Koondülevaade uute juhenditega kaasnevatest peamistest muutustest on esitatud toimkonna kodulehel.

     

    Eelmise aasta lõpus kommenteerimiseks avalikustatud eelnõusid muudeti mitme juhendi puhul. Peamised viimasel hetkel sisse viidud parandused olid alljärgnevad: 

    • arendusväljaminekute kajastamisel lisati alternatiivina senistes juhendites kasutusel olnud kulude kapitaliseerimise võimalus, mis oli esialgu plaanis keelata
    • varade sihtfinantseerimise kajastamisel lisati senistes juhendites kirjeldatud netomeetod, mis esialgses eelnõus puudus

     

    Lisaks juhendite muutmisele, muudeti ka uute juhendite esialgset (kinnitamise hetkest varasemaks määratud) rakendamise tähtaega (01.01.2012), lükates seda ühe aasta võrra edasi.

     

    Kõik peamised muudatused vastavad KPMG poolt eelnõude muutmiseks tehtud ettepanekutele. Samas ei tegutsenud toimkond meie arvates juhendeid kiirkorras vastu võttes läbimõeldult ja ettevõtjate vajadusi arvesse võttes. KPMG poolt tõstatatud küsimusele, et milles seisneb kiirustav IFRS SME-st juhindumise vajadus, kui standardi tulevik on ebakindel ja ükski riik Euroopa Liidus seda rakendanud pole, sisuliselt ei vastatud. Toimkonna poolses uudises uute juhendite vastu võtmise kohta mainitakse, et Eesti on raamatupidamise ja finantsaruandluse osas olnud enamasti maailmas teerajajate, mitte sabassörkijate hulgas. Selgusetuks jääb, aga milles seisneb teistest riikidest ette ruttamise sisuline väärtus ettevõtja jaoks, kes finantsosakonna ümberõppe ja raamatupidamise ümberkorraldamise kulud katab.

     

    Lisaks muudele probleemidele tekkib täismahus IFRS rakendavatel kontsernidel topeltraamatupidamise vajadus juhul, kui tütarettevõtjad soovivad IFRS SME-l tuginevaid toimkonna juhendeid rakendada. Kõiki olulisi IFRS ja toimkonna juhendite erinevusi tuleb sellisel juhul pidevalt silmas pidada ning finantsaruannete konsolideerimisel arvesse võtta.

     

    Ettevõtjate vaatenurgast on edaspidi kindlasti oluline pöörata tähelepanu raamatupidamisstandardite arengule ja vajadusel protsessi sekkuda. Kindlasti ei tohiks raamatupidamisreegleid ja nende muutumist võtta paratamatusena.

     

    Uued toimkonna juhendid on avalikustatud Raamatupidamise Toimkonna kodulehel KPMG poolseid uute juhendite esialgset redaktsiooni puudutavaid kommentaare lühendatud kujul esitav artikkel on avaldatud KPMG veebis siin 

     

    Lisainfo: Indrek Alliksaar, ialliksaar@kpmg.com

     


    Maksukorralduse seaduse muudatused

     

    1. jaanuaril 2012 jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, millest on täpsemalt kirjutatud 2011. aasta oktoobrikuu InfoKulleris.

     

    Lisainfo: Tõnu Kolts, tkolts@kpmg.com

     


    Tulumaksuseaduse muudatused

     

    2012. aasta alguses jõustus mitu tulumaksuseaduse muudatust, millest on InfoKulleris kirjutatud ka varem.

    • Lähetusega seotud majutuskuludelt, olenemata kulu suurusest, ei pea enam tasuma erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu.
    • Tasemekoolitust ei loeta erisoodustuseks, kui see on otseselt seotud koolitatava tööülesannetega. Maksuvabastus laieneb nii töö- ja teenistussuhtes oleva isiku kui ka juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi tasemekoolituse kulude katmisele. 
    • Füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusumma langeb 3196 eurolt 1920 eurole aastas. Muudatus puudutab eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning kingituste ja annetuste mahaarvamise õigust, kuid ei laiene II ja III pensionisambasse tehtud sissemaksetele. Jätkuvalt kehtib piirang, et mahaarvamiste kogusumma ei saa ületada 50% isiku Eestis maksustatavast tulust.
    • Füüsilise isiku või tema tööandja poolt III pensionisambasse tehtavatest sissemaksest on maksuvaba summa, mis ei ületa 15% isiku tulust ega 6000 eurot. Maksuvabastus mõjutab üksnes tulumaksuarvestust. Muud palgamaksud tuleb arvestada ja tasuda tavakorras.
    • Füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulust maha arvata metsa majandamise kulud, mis on tehtud kuni kolme aasta jooksul arvates aastast, mil tulu saadi. Maha arvatavate kulude hulka ei loeta tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvelt tehtud kulusid.

     

    2012. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuseaduse redaktsioon on kättesaadav siin.

     

    Lisainfo: Einar Rosin, erosin@kpmg.com

     


    Kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed

     

    Kogumispensioni makse määr 2012. aastal on 2% kõigi II sambaga liitunute töötasult. Aasta alguses tuleks üle vaadata ka eelmise aasta jooksul vanaduspensioni ikka jõudnud töötajate makse kinnipidamise kohustus. Kui töötaja hakkas eelmise aasta jooksul teise samba fondist saama väljamakseid, lõppes kogumispensioni maksete kinnipidamise kohustus 31. detsembril ning 2012. aastal tehtud väljamaksetelt enam 2% kinni pidama ei pea. Kogumispensioni maksete kinnipidamise kohustus jätkub, kui töötaja on küll jõudnud vanaduspensioni ikka, kuid ei ole esitanud avaldust osakute tagasivõtmiseks ega saa teise samba pensionifondist väljamakseid.

     

    Vanaduspensioni ikka jõudmisel lõpeb ka töötuskindlustuse maksete tasumise kohustus. Seega ei pea vanaduspensioni ikka (meestel 63 aastat ning naistel 61 aastat ja 6 kuud) jõudnud töötajate töötasult enam arvestama 2,8% suurust töötaja poolset töötuskindlustuse makset, kuid tööandjal on kohustus arvestada ja tasuda omapoolset 1,4% suurust tööandja makset.

     

    Lisainfo: Einar Rosin, erosin@kpmg.

     


    Uus maksuleping

     

    Eelmise aasta 21. detsembril ratifitseeriti topeltmaksustamise vältimise leping Jerseyga. Tegemist on Suurbritannia koosseisu kuuluva iseseisva maksujurisdiktsiooniga territooriumiga, mida seni on peetud madala maksumääraga territooriumiks. Lepinguga saab tutvuda siin.

     

    Lisainfo: Einar Rosin, erosin@kpmg.com

     


    Alkoholiaktsiisi määrade tõus alates 1. veebruarist 2012

     

    Alates 1. veebruarist 2012 rakendub alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus uues redaktsioonis. Kirjutasime sellest detsembrikuu Infokulleris. Järgnevas tabelis on toodud kehtivad ja alates 1. veebruarist 2012 rakenduvad määrad.

     

    Tabel. Alkoholi aktsiisimäärad Eestis al. 01.02.2012

     

     

     

     Alkohol  Ühik Aktsiisimäär Eestis kuni 31.01.2012  Aktsiisimäär Eestis alates 1.02. 2012
     Õlu etanooli 1 mahuprotsendi kohta hektoliitris  5,43   5,70
    Vein ja kääritatud jook hektoliiter (100 liitrit) alkoholisisaldus < 6%: 31,70 alkoholisisaldus > 6%: 73,11 alkoholisisaldus < 6%: 33,30 alkoholisisaldus > 6%: 76,80
    Vahetoode hektoliiter (100 liitrit)   156,20   164
    Muu alkohol etanooli 1 mahuprotsendi kohta hektoliitris  14,18  14,90

     

    Lisainfo: Jekaterina Antsiferova, jantsiferova@kpmg.com

     


    Intrastat aruande esitamise piirmäärad 2012. aastal

     

    Alates 2012. aastast rakendub uus käibe statistiline lävi ehk piir, mille ületamise korral tekib Intrastat aruande esitamise kohustus: kauba lähetamisel on piirmäär 100 000 eurot ning kauba saabumisel 140 000 eurot.

     

    Intrastati aruande kauba lähetamise ja/või saabumise kohta on 2012. aastal kohustatud esitama need käibemaksukohuslasena registreeritud ettevõtjad, kelle kaubavahetuse käive ELi liikmesriikidega ületas nimetatud statistilise läve. Intrastat aruanne esitatakse Statistikaametile järgmise kuu 14. kuupäevaks.

     

    Aruande esitamise kohustust on võimalik kontrollida ettevõtte registrikoodi järgi Statistikaameti kodulehel.

     

    Lisainfo: Jekaterina Antsiferova, jantsiferova@kpmg.com

     

     

    Kohtulahendid

     

    Riigikohtu otsus

    11. jaanuaril tegi Riigikohus otsuse haldusasjas nr 3-3-1-46-11 ning jättis jõusse maksuhalduri otsuse, millega OÜle Artebalt määrati täiendav tulu- ja käibemaks seoses näiliku tehinguga.

     

    OÜ Artebalt väitis, et maksuhaldur ei ole tehingu näilikkust piisavalt tõendanud. Samuti leidis kaebaja, et ettevõtte sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ei saa piirata olukorras, kus müüja on käibemaksu riigile tasunud.

     

    Riigikohus ei nõustunud osaühinguga ning selgitas, et näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta. Kui tehingut ei ole tegelikult toimunud, ei saa selle kohta väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Samas tekib müüjal siiski maksukohustus käibemaksuseaduse § 38 lg 1 alusel, kuna müüja on väljastanud arve, millele on märgitud käibemaks käibemaksuseaduse nõudeid eirates.

     

    Tehingu tulumaksuga maksustamise osas asus kohus seisukohale, et kuna väidetava tehingu kohta vormistatud arve kirjelduses viidatud kirjalikku lepingut tegelikkuses sõlmitud ei ole, ei ole tehingu majanduslik sisu tuvastatav. Seetõttu luges kohus arve nõuetele mittevastavaks algdokumendiks, mille alusel tehtud väljamaksed tuleb tulumaksuga maksustada.

     

    Lisainfo: Einar Rosin, erosin@kpmg.com

     

     

    Registreeru siin

    Registreeru ja me informeerime sind meili teel KPMG uudiste ja väljaannete ilmumisest veebis.

     

    Oled juba kasutaja? Logi sisse siin

     
    Ei ole veel kasutaja? Registreeru siin