Raamatupidamise Toimkonna plaanide kohaselt uue aasta alguses rakendatavad raamatupidamiseeskirjade muudatused avaldavad olulist mõju paljude väikese ja keskmise suurusega äriühingute finantsaruannetele. Seejuures vähendavad immateriaalse põhivaraga seotud uuendused juhendite jõustumisel või vahetult peale jõustumist paljude Eesti head raamatupidamistava rakendavate äriühingute omakapitali. Kõige suurema löögi alla sattuvad seejuures kõrge lisandväärtuse loomisele suunatud alustavad ettevõtjad tehnoloogia, farmaatsia ja muudes sarnastes innovatsioonile pühendunud sektorites, kes on senise tegevuse käigus RTJ (Raamatupidamise Toimkonna juhendi) 5 p 48 alusel arendusväljaminekuid kapitaliseerinud. Uuendatud RTJ 5 eelnõu keelab arendusväljaminekute kapitaliseerimise ning esitatud rakendusjuhiste kohaselt tuleb kapitaliseeritud arendusväljaminekud bilansist välja kanda hiljemalt 1. jaanuaril 2012. Muudetud juhendite jõustamise ajakava realistlikult hinnates on ilmne, et jõustatakse reeglid, mis nõuavad paljude ettevõtjate vara bilansilise väärtuse kohest vähendamist ilma, et ettevõtjatele antaks mõistlikus ulatuses aega juhendite muudatuste mõju analüüsimiseks ning Äriseadustikust tulenevate netovara nõuete täitmist tagavate meetmete kasutuselevõtuks.
Raamatupidamisreeglistiku muutmine viib suure tõenäosusega paljude ettevõtjate tegevuse koheselt vastuollu Äriseadustiku netovara nõuetega ning sunnib äriühingute tegevuse lõpetama või omanikke viivitamatult omakapitali lisasissemakseid tegema. See ei ole kooskõlas demokraatlikus õigusriigis rakenduva õiguskindluse põhimõttega. Raamatupidamise Toimkonna plaaniga kaasneva õiguskindluse riive vajalikkust ei ole ei juhendites ega muul moel selgitatud. Puuduvad viited hüvedele või väärtustele, mida toimkond paljusid ettevõtjaid Äriseadustikuga vastuollu tõugates, kaitsta üritab. Kui lisakapitali hankimine on protsess, millele kulub tavaolukorras kuid või pigem aastaid, siis tänases Euroopa Liidu võlakriisi haripunktis on see tavapärasest veelgi aeganõudvam. Selline investorite sundseisu panemine võib järsult vähendada nende vara väärtust, kui äriühingu päästmise ainsaks võimaluseks on osade või aktsiate emiteerimine uutele investoritele, kes omavad vaba raha ning olemasolevate omanike sundseisu tõttu suuremat tingimisjõudu.
Raamatupidamise Toimkonna selline lähenemine vastab praktikale, mida õiguskantsler ja ka president on korduvalt kritiseerinud (vt presidendi kõne Riigikogu avaistungil 12. septembril 2011) ja kahjustab põhjendamatult suures ulatuses ettevõtjate huve.
Lisaks kõigele on juhendite muutmist enamasti põhjendatud IFRS SME (rahvusvahelised raamatupidamisstandardid keskmistele ja väikeettevõtetele) rakendamise vajadusega. Samas puudub Euroopa Liidus IFRS SME rakendamisel konsensus ning 2011 arengud uute raamatupidamisdirektiivide väljatöötamisel seavad standardite tuleviku suure kahtluse alla. www.iasb.org andmetel on IFRS SME rakendajateks täna näiteks Argentiina, Ghana, Tansaania, Honduras, Jamaika ja Singapur. Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole aga IFRS SME-d rakendanud ja ootavad ilmselgelt uute direktiivide jõustamist ning ei torma kohalikku raamatupidamistava muutma.
KPMG hinnangul ei ole juhendite muutmine tänases olukorras kuidagi kooskõlas ettevõtjatele reklaamitava halduskoormuse vähendamise ja arvestuse lihtsustamise suunaga. Pigem viib toimkonna plaan juhendite topeltmuutmiseni, millega seotud arve maandub pideva ümberõppe ja süsteemiuuenduse kulude näol ettevõtjate laual. Kui juhendeid siiski muudetakse, siis tuleks ettevõtjate suhtes, kes peamise osa muudatustega kaasnevatest kuludest kannavad, rohkem hoolivust üles näidata ning kasutada üleminekusätteid, mis annavad mõistliku aja uuenduste rakendamiseks.