Pole kahtlustki, et ettevõtluse areng Eestis on viimase 20 aasta jooksul olnud pöörane. Sama pööraselt on arenenud ka ettevõtete asutamine. Võrreldes aastaga 1992 on ettevõtete asutamine muutunud lihtsamaks, odavamaks ja võrreldamatult kiiremaks.
1992. aastal reguleeris ettevõtete asutamist 1989. a vastu võetud ettevõtteseadus, millele peagi lisandusid aktsiaseltse reguleeriv aktsiaseltsi põhimäärus ning täis-, usaldus-ja osaühingute kohta kehtinud majandusühingute põhimäärus. Ettevõtete liigid olid oma aja produktid ja nii mõnigi neist tundub praegu tagasi vaadates juba üksjagu eksootiline. Näiteks võis 1992. aastal luua rahvaettevõtte, kooperatiivi või hoopis rendiettevõtte. Välismaise elemendiga ettevõtted kvalifitseerusid alguses ühisettevõteteks, üks esimesi – Nõukogude-Šveitsi ühisettevõte Estkompexim – loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu korraldusega juba 1988. a.
Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamiseks tuli 1992.aastal kohalikult omavalitsuselt, kelle territooriumile ettevõtete asutati, taotleda asutamisluba. Ka ettevõtteregistrit pidas kohalik omavalitsus, kelle juures tuli ettevõtte enne majandustegevuse alustamist registreerida.
Aktsiaseltsi miinimumkapitaliks oli alguses 3000 rubla, hiljem muudeti see summa 300 krooniks. Kui sissemakse tehti rahas, siis pidi aktsiamärkinud isik seltsi registreerimise hetkeks tasuma üksnes 20% sissemaksest, ülejäänud summa tuli tasuda alles ühe aasta jooksul pärast seltsi registreerimist. Osaühingu puhul oli esialgse sissemakse määr 40% rahalistest sissemaksetest, aga sissemakse miinimumi majandusühingute põhimäärus ette ei näinudki.
Osaühingu puhul oli ette nähtud, et kui asutajateks olid füüsilised isikud, siis pidi asutamislepingu tõestama notar. Juriidiliste isikute puhul notari osavõtt vajalik polnud. Mõistliku seletuseta norme oli veelgi: näiteks ei saanud osaühingut asutada üks isik, vaid osanikke pidi olema kaks või enam.
Kogemuste vähesus ja regulatsioonide puudulikkus ei seganud ettevõtlikke inimesi uutest võimalustest kinni haaramast. Kui 1990. a esimesel poolel asutati Eestis üle kuuekümne aktsiaseltsi, siis 1992. a oli asutatud ettevõtete arv juba 2223. Väga populaarseks tegevusalaks kujunes pangan- dus, ühel hetkel ulatus pankade arv koguni neljakümne piiri.
Eesti uue iseseisvusaja ühinguõiguse arengu olulisemaks verstapostiks on kahtlemata äriseadustiku jõustumine 1. septembril 1995. Äriseadustikuga tunnistati ettevõtteseadus kehtetuks ning ettevõtteregistrite asemel loodi maa- ja linnakohtute juurde uus hoopis olulisemate funktsioonidega äriregister. Juba olemasolevad äriühingud pidid ise hoolitsema selle eest, et nad äriregistrisse kantaks ning et nende äriühing ja selle liik vastaksid äriseadustiku nõuetele. Nõuetega kooskõlas mitteolevad ühingud sundlõpetati pärast üleminekuaja möödumist. 1997. aastal lubati aktsiaseltsi veel asutada 100 000 kroonise minimaalse kapitaliga, osaühingu puhul pidi kapital olema vähemalt 10 000 krooni.
Äriseadustiku jõustudes sai ettevõtete asutamine juba üsna tänapäevase näo. Nii tuli 1997. aastal aktsiaseltsi või osaühingu asutamisleping sõlmida notari juures, samuti tuli enne ettevõtte registrisse kandmist sisse maksta täielikult kapital. Õnneliku kokkusattumusena oli äriseadustikuga kehtestatud rangemate nõuete täitmine selleks hetkeks tagatud juba ka audiitorite poole pealt. 1992. aastast hakkasid Eesti turule tulema ülemaailmsed audiitorfirmade ketid, sealhulgas 1992. a algusest esimese pääsukesena KPMG, ülejäänud viis järgnes aastase või pikema vahega ning 1994. aastal kinnitati juba Eesti esimene oma auditeerimiseeskiri.
Kuigi ettevõtete asutamisprotsess järgmise 5 aasta jooksul oluliselt ei muutunud, oli 2002. aastaks jõustunud mitu olulist uuendust. Nii näiteks oli aktsiakapitali uueks minimaalseks suuruseks 2002. aastal juba 400 000 krooni ja osaühingu minimaalseks kapitaliks 40 000 krooni. Samuti kehtestati juhatuse liikmetele elukohanõue, mille kohaselt pidid pooled juhatuse liikmed omama elukohta Eestis. Kõige olulisemaks uuenduseks tuleb kahtlemata lugeda aga väärpaberite keskregistri loomist 2001 aastal. Registri loomisega sai lõpu paberil aktsiaraamatute pidamine sai ja kõikide aktsiaseltside aktsiad tuli 2003. aasta 1. jaanuariks EVKs registreerida. Vastasel juhul ootas aktsiaseltsi ees sundlõpetamine.
Eelmise kümnendi keskpaik tõi ettevõtlusmaastikule õitsvad ajad ja palju revolutsioonilisi uuendusi. Levima hakkas digitaalallkirjastamine ning alates 2006. aastast võrdustati notariaalse kinnitamise vorm elektroonilise vormiga. Võimalikuks sai ettevõtete asutamine uues 2007. aastal avatud revolutsioonilises e-äriregistri ettevõtjaportaalis. Juba 2009. aastal püstitati ettevõtjaportaalis maailmarekord ettevõtte asutamise kiiruses, mis ettevõtja Raivo Keskral võttis InnoEstonia 2009 konverentsil kõigi silme ees kokku aega 18:03,05 minutit. Uued moodsad lahendused said kiiresti populaarseks ja 2008. aastal asutati juba 40% osaühingutest ettevõtjaportaalis.
Ja olemegi jõudnud tänapäeva. E-äriregistri andmetel registreeriti 2011. aastal kokku 17 966 ettevõtjat, millest 14 555 olid osaühingud, 29 aktsiaseltsid ja 2395 füüsilisest isikust ettevõtjad. Mitmete mainekate auhindadega pärjatud ettevõtjaportaal on muutunud igapäevaseks ettevõtete asutamise tööriistaks, millele juurdepääs on tagatud lisaks Eesti ID-kaarti omavatele isikutele ka Soome, Portugali ja Belgia ID-kaardi omanikele ning Leedu mobiil ID kasutajatele. 2011. aastal võimalikuks saanud kapitali sissemakseta osaühingute asutamine on samuti osutunud menukaks, mistõttu möödunud aastal asutati lausa 61% kõigist registreeritud osaühingutest ilma kapitali sisse maksmata.
Artikkel ilmus 24. jaanuaril 2012 Äripäeva eriväljaandes Juubel.